John Carter 2012 Estonian

Posted by on June 30, 2012

movie image

Download subtitles of John Carter 2012 Estonian

Marss. Selle nimega kutsute
ja arvate tundvat seda.
Punane planeet.
Õhuta ja eluta.
Te siiski ei tunne Marssi,
sest selle õige nimi on Barsoom.
Ja see ei ole õhuta ja eluta,
vaid on suremas.
Selles on süüdi Zodanga linn.
Zodanga, kiskjalinn,
liikus, õgis ja tühjendas Barsoomi
energiast ja elust.
Vaid võimas Heliumi linn julges
vastu panna ja seista tugevana.
Võitles Zodanga õhulaevadega
ja püsis juba tuhat aastat.
Kuni ühel päeval piirati liivatormis
ümber Zodanga valitseja.
Kõik muutus.
Vajame puhast valgust!
– Järsult üles!
Täiskäigul üles!
Intensiivsus põhjas.
Järsk pööre!
Vajan uut kurssi.
– Ei ole aega! Järsk pööre!
Seal!
Vari!
Surm Heliumile!
Rumal olemine on luksus,
Sab Than.
Tõuse püsti.
Kes te olete?
Teenime jumalannat.
Ta on valinud sinule selle relva.
Kuuletu meile, siis valitsed
kogu Barsoomi.
Keegi ei hakka sulle vastu.
Miski ei takista sind.
JOHN CARTER
NEW YORK 1881
Vähemalt kümme sõna. See teeb
50 senti, kui te ei soovi erisaadetisena.
Erisaadetis siis.
Saatja nimi?
– Carter
John Carter.
Kallis Ned, kohtume viivitamatult,
John Carter.
Härra Burroughs? Olen Thompson,
kapten Carteri ülemteener.
Härra, toon kurbi uudiseid.
Härra Burroughs.
Noah Dalton, te onu advokaat.
Sügavaim kaastunne.
Surm vapustas meid kõiki.
Ta oli nii terve ja tegus.
Ta suri oma töötoas, peaaegu kohe
peale sõnumi saatmist mulle ja arstile.
Mu saabudes oli ta juba läinud.
Ta ei lõpetanud kaevamist.
Kogu maailmas.
Alguses kaevas ühte auku,
siis läks Jaavale
või Orkney saarele kaevama teist.
Ta kinnitas, et tegeleb uurimistööga,
aga tundus hoopis midagi otsivat.
Loodetavasti on ta selle nüüd
leidnud.
Läbi ja lõhki ratsaväelane lõpuni.
Ema ütles alati, et Jack ei tulnud
tegelikult sõjast tagasi.
Vaid ta keha läks läände.
Tal oli kombeks rääkida
imelisi lugusid.
Tahaksin käia austust
avaldamas.
Te ei leia võtmeauku.
See avaneb vaid seestpoolt.
Ta nõudis nii. Ei palsameerimist,
lahtist kirstu ega matuseid.
Sellist varandust ei saa
olles tavaline.
Lähme sisse.
MAAILMADE VAHEL
“Viimaseks määran,
et mu varandus läheb
25. aastaks fondi
ja mille kasum saab armsale
vennapojale Edgar Rice Burroughsile.
Peale seda tähtaega läheb
varandus talle,
tervikuna.”
Ma alati
imetlesin teda, aga see oli
nii ammu. Miks mina?
Ta ei rääkinud kunagi ja
ma ei küsinud.
See oli tema päevik.
Ta rõhutas, et vaid teie
seda loeksite.
Siit võib ehk leida mingi
seletuse.
Jätan teid üksi.
Veel kord…
mu kaastunne.
Kallis Edgar, sul oli
komme istuda mu põlvel,
kui rääkisin metsikuid lugusid,
mida minu rõõmuks uskusid.
Nüüd oled suureks saanud.
Aeg ja kosmos lahutasid meid.
Küünitan üle selle vahemaa
sama poisini
ja palun mind veel kord
uskuda.
See metsik lugu algas 13 aastat
tagasi Arizona territooriumil,
Pinaleno mägede ja
põrgu tagatoa vahel.
FORT GRANTI KORDON 1868
Kas tulid ämblikusööta hankima?
Enam mitte, Carter.
– Kas on probleem, härra Dix?
On. Oled paganama hull.
Võtsin juba kogu su raha.
100 dollarit oled võlgu.
Küll ma maksan.
Kohtasin yavapaid,
kes oli koobast näinud…
Mitte sõnagi enam su kullakoopast.
Näita veidike austust.
Tegemist on paha
ämbliku kuldkoopaga.
Lõpeta, Carter. Mine koju.
Usun, et ta käskis sul siit
kaduda.
Lähen, kui need kotid on täis.
Leidsin selle kaks päeva
tagasi Bonitast.
See peaks katma võla
ja rohkemgi veel.
Oad. Esimeseks on oad.
John Carter?
Sind vajatakse kordonis.
Soovitan, et tuled rahumeelselt.
Tõesti?
Sind on raske leida,
kapten John Carter.
Virginia 1. ratsavägi.
Põhja-Virginia armee.
Ameerika Lõunaosariigid.
Olen kolonel Powell.
Teretulemast Ühendriikide
7. ratsaväkke.
Suurepärane ratsamees.
Hea vehkleja.
Kuus aunimetust kaasa arvatud
Lõunaosariikide aumedal.
Five Forksis sinu juhitud kompanii
peaaegu pööras sõja saatuse…
Lühidalt öeldes:
sündinud võitleja.
Onu Sami silmis
vältimatu mees Arizonat kaitsma.
– Ei.
Oleme kõrini apatshides.
Ei ole minu mure.
– On küll. Kapten.
Inimestele tungitakse kodudes
kallale ja tapetakse.
Teie alustasite, nii et
lõpetage ka.
Oled muutunud pärismaalaseks.
– Ka apatshid võivad põrgu käia.
Oleme vägivaldne liik, kelle
hulka ma ei soovi kuuluda.
Oled ratsaväelane, nii oled
väärtuslik maale ja eesmärkidele.
Kolonel Powell.
See mida arvate minu olevat
võlgu teile,
meie maale või muule kallile
asjale, olen juba ära maksnud.
Olen maksnud lõpuni,
härra kolonel.
Ütlen, mida teen.
Vabastan end siit puurist,
lunastan oma kulla ja rikastun.
Rikastun piisavalt ostmaks
teie kondise sinise tagumiku,
et võiksin seda päevad läbi taguda.
Kapten, mul on raske sobitada
siin kirjeldatud meest nähtuga.
Soovitan, et tuled mõistusele
ja nõustud pakkumisega,
enne, kui ma meelt muudan.
Sõdur, püsige esialgu siin
valves.
Just nii!
John.
John. Unimüts.
Õhtusöök ootab.
Andsin sulle ämbri. Ma ei
käsi teist korda. Kasuta…
Kolonel Powell!
Kolonel Powell.
Härra.
Ta varastas teie hobuse.
Carter!
See on Domingo kamp.
– Vait, kapral.
Mida ta ütleb, Carter?
Mida ta nüüd ütleb?
Mida põrgut ta räägib?
– Ta ütleb…
Carter!
Arvasin, et sa ei hooli!
Ei hooligi!
Tõuse püsti!
Anna mulle relv.
Käin vaatamas. Tee katet.
Ämblik…
See ei ole apatshide koht.
Pole jah.
Kuld.
Carter, su taga!
Carter!
Mida?
– Barsoom.
Barsoom?
Mida?
Kus põrgupäralt olen?
Mida…
– Mis elukas sina oled?
Ärge laske teda!
Ärge laske!
Ärge laske teda!
Selle peaks tapma, jeddak.
Minge!
Tere!
Ära jookse.
Ei ole vaja joosta.
Tere. Ära jookse.
Kõik on hästi.
Kõik on hästi.
Hea küll.
Said mu kätte.
Annan alla.
Jeddak.
Jeddak?
– Jeddak.
Tars Tarkas.
Tars… Tarkas.
Kapten John Carter.
Virginiast.
Vor… ginia.
Vorginia!
Ei. Mu nimi on John Carter
ja tulen Virginiast.
Vorginia.
Hüppa, nagu varem.
Hüppa?
Hüppa nüüd.
Hüppa!
Hüppa.
– Hüppa!
Nagu käsite.
Vorginia!
Virginia, ära!
Ärge laske teda!
Ärge laske!
Mis koht see on?
– Kõik on hästi, Virginia. Rahune.
Kus mu kuld on?
– Kaheksateist on koordumata, jeddak.
Nad on nõrgad
ega ole õiged tharkid.
Ärge jätke valgetele ahvidele
midagi.
Kus paganama päralt olen?
Barsoom.
Maailm hävingu serval.
Zodanga uus jõud ähvardab
me linna, Heliumit.
Ja kui Helium langeb,
langeb kogu Barsoom.
Rämps.
Jumalanna, aita mind.
Olen alati liiga ründav.
Teie kõrgus.
Ei, vaid mu jeddak.
Mu jeddak.
Aastate pikkuse väsimatu
uurimistöö tulemusena
esitlen teile
vastust.
Ma loodan.
Mu jeddak. Aastate pikkuse väsimatu…
– Mul on kahju, printsess.
Esitlus peab ootama.
Isa, mis juhtus?
– Dejah!
Tean Sab Thani tingimusi.
Nüüd soovin teada, kas võime
keelduda.
Admiral Kantos Kan.
Idapiir on varemetes.
Sab Tan purustas me kaitse
ja hävitab piirala elanike.
Meie parimad üksused ja
laevad on kasutud.
Ja nüüd saime teate, et
viimanegi eskadron
on läinud.
Helium on hukule määratud.
Mu rahvas, petsin teid kõiki.
Ei, mu jeddak. Te ei petnud.
Vabandage, printsess, aga te
ei ole näinud seda relva.
See kiirgab mõõtmatult võimast…
Sinist valgust.
Kui olin lugenud ettekandeid
Sab Thani relvast,
teadsin, et kuidagi see ajutu
jõhkard leiutas selle esimesena.
Mille?
Üheksanda kiire.
Piiramatu energia.
Sab Than kasutab seda vaid
tapmiseks,
aga mõelge kuidas Helium
võiks energiat rakendada.
Võime kujundada kõrbeid
ja taastada mered.
Kas seda nägid, Kantos?
Paistab juba olevat sarnane.
Oodake vaid, see töötab varsti.
Jätke meid.
Dejah, väiksest tüdrukust saati
oled alati täitnud sulle
pandud ootused.
Sabi nõudmised…
Millised need on?
Ta säästab Heliumi,
kui soostud talle mehele minema.
Ta on koletis. Keelduge.
– Ta juba tuleb.
Aga mu töö?
Vajan vaid veidi aega.
Dejah.
– Kuidas võite… Te ei või kummardada…
Pulmad päästavad linna.
– Aga võite kaotada Barsoomi.
Kui keegi ei takista Zodangat,
on see lõpu algus.
Meil ei ole luksust…
– Olete Heliumi jeddak.
Leidke teine võimalus!
– Ei ole muud võimalust!
Kui selline oleks, haaraksin
sellest kõhkluseta.
Selline võimalus on
meile antud.
Võib-olla on see jumalanna
tahe.
Ei. See on teie tahe.
Kui olin väike ja vaatasime tähti,
rääkisid kangelastest, kelle au
oli kirjutatud taevakangale.
Ja et minulegi oli täht.
Kas selle mõtlesid sinna
kirjutatavat?
Mu jeddak. Sab Thani laev
läheneb linnale.
Nad paluvad luba maandumiseks.
Lubatud.
Valmistugem pulmadeks.
Hävitasin seadme, Matai Shang.
Ta oli juba lähedal.
Kõik on valmis.
Nad nõustusid pulmadega.
– Jälgi tüdrukut hoolsalt.
Miski ei saa segada
meie järgmist käiku.
Sarkoja! Las Sola võtab pojakese.
Sola võtku see valge ussike.
Rahune!
Mis sinuga juhtus?
Vait.
Nüüd tapame selle.
Tagane, Tal Hajus.
Kas see on sulle minu
arvamusest väärtuslikum?
Tagane
kohe.
Kasutan väljakutseõigust.
– Ja kes toetab su väljakutset?
Kes lubab oma metalli
minu oma tagatiseks?
Oled pime kui valge ahv,
Tal Hajus.
Täna sa valitsejaks ei saa.
Täna mitte.
Vaadake, mille te jeddak leidis!
Valge ahvi kutsika?
Ei, see on haruldane ja hinnaline
loom!
Selle nimi on
Virginia!
Vaadake. Tehke ruumi.
Näita neile, Virginia. Hüppa.
Hüppa!
Issuse nimel, homme hüppad.
Sola, pane ta raudu.
Ütle Sarkojale, et pangu ta
teiste kutsikate hulka.
Tean, tean. Joo seda.
Mis selles joogis õieti on?
Barsoomi hääl.
Võid seda kuulda, kui soovid.
Rahulikult.
Hea koletiskoer.
Kuidas põrgupäralt sa…
Lõpeta see!
Mine ära.
Lõpetage!
Tapsid ta ühe löögiga.
Mina… Oota.
Ma mõistsin sind.
Mida oled teinud?
Lase lahti!
Kuidas see juhtus? Kes on süüdi?
Woola!
Tee veel, siis…
Aitab!
Sola, sinu peal ei ole enam
ruumi ühelegi märgile.
Järgmine rikkumine
on su viimane.
Virginia, saad hüpata. Nüüd…
Jeddak! Lendajad!
Olete kivid ja liiv!
Nad ei vasta endiselt
meie signaalidele.
Aitab! Olen olnud piisavalt
kannatlik.
Nad saavad loa surra.
Kui kavatsed kohelda nii
oma tulevast mõrsjat,
ei ole ime, et ta jalga lasi.
Dejah Thoris peab elama.
– Sihtmärk on laskeulatuses.
Me peame vaid peatama laeva.
Lasust raadiummootorisse piisab.
See on kiire, puhas ja täpne.
Jeddak, kas hävitame laeva?
– Ärge. See vaja vaid peatada.
Pöörake ringi.
– Zodangale.
Heliumile.
Zodangale.
– Nad on punases. Helium on sinises.
Zodanga on sõda võitmas,
aga minu meelest
punased mehed tapku vaid
endid, kuni järgi on vaid tharkid.
Võitlus ei paista aus.
– Zodanga ei võitle kunagi ausalt.
Kus ta on?
– Mu jeddak. Siin on kõik.
Ta ei saanud haihtuda. Kontrollige surnuid.
– Tegime juba.
Tehke siis uuesti.
Maabumissild! Kohe!
Ta on inimene!
Sola!
Kes see on?
– Vean kihla Virginia peale.
Vabandage, proua.
Kas võiksite seista mu taga?
Siin võib ohtlikuks muutuda.
Võib-olla pean hoopis mina
püsima teie selja taga.
Anna mulle teada, kui siin
ohtlikuks muutub.
Võta ta elavalt kinni.
– Miks mul see üldse on,
kui kasutada ei saa?
Jätke!
Mis sa oled?
Sa ei ole punane inimene
ega päris valge ahv.
Võid siiski veritseda kui…
Tharkid!
Annan alla. Võite mu vangistada.
Pöörake laev ringi!
Kas ma ei öelnud, et ta oskab hüpata?
– Jumaluke.
Lase lahti!
– Oled kole, aga ilus.
Võitled kui thark.
Kaotasid kihlveo. Maksa.
Tharki jeddak!
Olen Dejah Thoris, Heliumi
kuningliku akadeemia liige.
Mu uurimused…
– Siin on su osa saagist.
Sola, hoolitse Virginia varanduse eest.
– Selge.
Sa tead, et kui Sab Than on meid võitnud,
pöörab ta relvad teie poole.
Tean, et Zodanga on leidnud
viisi teid võita
ja nüüd otsite oma superrelva.
Virginia võitleb siiski
meie poolel.
Ta võitleb torquaside vastu lõunas
ja warhoonide vastu põhjas.
Ta nimi olgu Dotar Sojat,
mu paremad käed.
Ma ei võitle kellegi pärast.
Virginia.
Kui keeldud sellest aust,
ei või ma tagada punase
tüdruku julgeolekut.
Mina olen
Dotar Sojat!
Röövima!
Sõda on häbiasi.
Mitte siis kui üllast aadet teostavad
sellised, kes suudavad mõjutada.
Sina mõjutasid täna, Virginia.
Mu nimi on John Carter.
Olen pärit Virginiast.
Kus õppisid nii hüppama?
– Ei tea.
Kuidas õppisite lendama?
Kas teie laevad ei purjeta valguses?
– Ei, professor.
Meie laevad seilavad meredel.
Vett silmapiirini.
Luustik on normaalne.
– Mida teed?
See peab tulenema luude tihedusest.
Hüppa.
– Aitab. Võite hiljem mängida.
Ma ei taha mängida.
Tahan ta abi.
Selgita, kuidas sa seda teed.
Kui see on oskus, õpeta seda
Heliumile.
Ütle oma hind.
– Ma ei ole müüdav.
Mul on koobas täis kulda.
Kusagil.
Vaid hull räägiks merede ajast.
– Kas see on su professionaalne arvamus?
Olen ma hull?
– Või valetaja?
Ta sobib sulle, Dotar Sojat.
– Ära kutsu mind sedasi.
Sellel planeedil ei ole meresid.
Ütlesid “planeet”.
Kõige pealt on Päike, siis Rasoom.
– Merkuur.
Siis tuleb Cosoom.
Veenus ja siis Maa ehk meie.
See on Jasoom. Oled nüüd
Barsoomil.
Marss? Olen Marsil.
Issand. Olen Marsil.
Su kodu on siis Jasoom.
Kas tulid siia, miljonid kilomeetrid
läbi tühja kosmose, purjelaevaga?
Ei tulnud niimoodi.
Üllata mind. Kuidas?
See tõi mind siia.
See selgitabki kõik.
Selgitab?
– Selgitab.
Oled thern ja soovid vaid pääseda
oma õigele kohale. Kas pole nii?
Just.
– Korraldame siis selle kohe.
Tule.
Kuhu lähete?
– Teie templisse.
Te ei tohi sinna minna.
See on keelatud.
Te ei ole tharkid.
Koht, Woola.
Dotar Sojat, see on keelatud.
Keelatud!
Räägid jumalanna eest.
Mida ta ütleb?
Kutsusid mind Therniks.
Kas ta on selline?
– Ei.
Ta on Issus. Thernid on
jumalanna pühad sõnumitoojad.
Merede ajastul kõndisid nad
meie seas ja andsid nõu.
Me ei tohi solvata.
Lähme juba!
Seal on midagi kirjutatud.
Kas oskad seda lugeda?
– See on vana püha tekst.
Siin ka. Mida see tähendab?
– Ära kiirusta mind.
“See, kes otsib kaitset igavikust,
võib reisida allavoolu, läbi
Issi pühade väravate
ja leida igavese rahu
Issuse sülest.”
Issi väravad.
Aga kui võiksin su sinna viia?
Aga kui ma ei usalda sind?
Siis oleme tasa.
Võin su viia väravate ja su
otsitud vastuste juurde.
Teele tagasi Jasoomi.
– Maale.
Maale. See on väike vaevatasu
selle eest, et meid siit ära aitad.
Kui üldse suudad.
Kokku lepitud.
Lase käia. Raputa seda.
See on usalduse märk.
Peab kõlbama.
Nüüd on vaid vaja Tars Tarkasilt
medaljon kätte saada.
Dotar Sojat!
Kasutu calot lita.
Ütlesin ju, et see ei ole
lubatud.
Mis, Issuse nimel, siin toimub?
Too ja punane naine
plaanitsesid templis.
Templis? Kuidas nad…
– Sola viis nad sinna.
Sola proovis meid takistada.
Tars, ma ei tahtnud su
jumalannat solvata.
Tahtsin vaid koju pääseda.
– Paremad käed tahtsid võtta su medaljoni
ja selle abil teotada jumalannat
Iss jõel.
Nad peavad surema areenil.
Kuidas sa võisid seda teha?
Säästsin su elu.
Nimetasin su Dotar Sojatiks
ja siiski sa ei hooli Sola elust.
Teadsid, et tal ei ole enam
ruumi märkidele.
Nüüd Sola sureb sinu pärast.
Kas ta ei ole mitte su tütar?
Kes nii ütles?
– Ütleme, et isavaist.
Tharkil ei ole muid vanemaid
kui kari.
Kuidas ise tead?
Tema ema hoidis muna ja Sola
on viimane mälestus tema suurusest.
Sa ei saa lasta neil teda tappa.
Paremad käed solvavad mind.
Lõikan need ära.
Kiirustage. Vabastan teid.
Ühel tingimusel.
Võtad Sola kaasa Iss jõele.
Mu jeddaki.
Meelsamini lõpetad jumalanna süles
kui banthide toiduna areenil.
Ta tuleb kaasa.
– Aga mis sinust saab, Tars?
Thark ei ole veel löödud,
kui tal on pea ja üks käsi.
Kas see on tehtud, mu jeddak?
Tars Takas pettis meid.
Woola!
See on kiindunud sinusse ja
järgneks sulle igasse Basoomi kolkasse.
Ees on kolmepäevane ratsaretk.
Tulge.
Mis siin juhtus?
– Zodanga juhtus.
Need purjetavad valguses.
Näitled endiselt hullu.
Või valetajat.
Edasi, küll me kohale jõuame.
Mis tähtsust enam pulmadel
on? Ma juba võitsin.
Veel mitte. On vaja vaadata
horisondist kaugemale.
Rahva moraal murdub vaid
suure avaliku vaatemänguga.
Pulmad tagavad, et su võimule
ei esitata väljakutseid.
Kui nii ütled.
Kui sa selles mõtet ei näe,
otsime kellegi, kes näeb.
Dotar Sojat.
Carter!
Ma ei usu, et ta juhatab
meid Issile.
Hea küll, Sola. Järgi
mu eeskuju.
Mida arvasid mind tegevat,
kui näen jõe asemel hoopis su linna?
Mida sellega mõtled?
– Cluros ja Thuria.
Need peaksid paistma tagant.
Viid meid Heliumi poole.
Seal näeksite, et võitleme
hea asja eest.
Igaüks arvab nii, professor.
Mis sa teed?
John Carter, sa ei tohi!
Mulle meeldib see plaan.
Oota, küll ta kogub ennast.
Segane!
Sa ei ole Maalt ja pole
mingeid therne!
Ütlesin, mida tahtsid kuulda,
et meid vabaks saaksid.
Peatu! Ma ei või.
Ma ei või abielluda temaga.
Kellega abielluda?
Zodanga jeddakiga, kelle vastu
võitlesid. Sab Thaniga.
Ta pakkus mu isale rahu,
kui saab mu käe.
Ja isa on?
– Tardos Mors.
Heliumi jeddak.
Ta on printsess.
Marsi printsess?
See vast on midagi.
Printsess, kes ei tahtnud abielluda
ja jooksis kodust ära.
– Ei.
Kas see on kogu lugu?
Ei! Ma ei jooksnud ära
vaid põgenesin!
Tema haisva hingeõhu eest?
Võta see mees ja päästa oma rahvas.
Elu ikke all ei ole elu!
Kui võid päästa elusid, kas sa ei
tee siis seda, vahendeid valimata?
See ei ole kellegi kasuks,
kui võtan osa teie sõjast.
Annaksin elu Heliumi eest.
Jooksin ära, tõsi.
Olin hirmul, nõrk.
Võib-olla oleksin pidanud
abielluma.
Aga kartsin, et see tähendab
Barsoomi hukku.
Ma mõtlen seda tõsiselt,
John Carter Maalt.
Issi väravad on legend.
Neid ei ole päriselt.
Mul on kahju, printsess,
aga see on tõeliselt,
nagu ka mu kuldkoobas.
Võtke julgestuseks saatjad.
– Ei. Lähen üksi, kindral.
Jeddak.
– Ühe löögiga
võin lõpetada tuhandeaastase kodusõja
ja purustada igaveseks Heliumi.
Aga mu kindral ei kiida oma suures
tarkuses seda heaks?
Hakkan juba rääkima nagu sina.
Nad jõudsid Issi äärde.
– Läks arvatust kauem.
Nad jõuavad väravani.
– Ehk isegi pühamusse.
Tüdruk teab üheksandast kiirest…
– Ta ei tea piisavalt.
Rahu, vennad.
Olukord on kontrolli all.
Olen juba seal.
See on Iss.
Palverändurid peavad oma
varanduse siia jätma.
Ja teadmised.
Tagasiteed ei ole.
Nähku jumalanna mind väärilisena.
Oota!
Mis sa teed?
– See tee on minu, mitte sinu, Dotar Sojak.
Ma pean austama oma jeddaki
ja lunastama väärikuse.
Soovid austada oma isa?
Püsi elus ja aita mind.
Mu isa?
Sola.
– Miks nii ütlesid?
Sealt su kaastunne kerkib.
Sinu isa, Tars Tarkasi verest.
Kõikidest tharkidest vaid sina
oled tema vääriline.
Su kohusetunne tema kohta
eeldab, et püsid mu kõrval.
Aita värava leidmisel. Otsusta
siis, mida su au nõuab.
Väravateni.
Woola, koht!
Teised palverändurid.
Professor.
Võimatu.
Ma ei ole kunagi sellist ehitist
näinud.
Tahan lähemalt näha.
Carter, vaata oma jalgu.
See ei ole jumala looming.
Need on masinad.
Su medaljon.
Ämblik.
Üheksa.
Üheksa kiirt. Üheksa!
Üheksas kiir on olemas.
Seda saab kasutada.
Kogu ehitis töötab üheksanda
kiire jõul.
Ema Iss, milline jõud.
Ja kuidagi oskab Zadonga
seda kasutada.
Thernid. Nad on tõeliselt olemas.
Ja sina,
John Carter Maalt.
Just nii.
Ja merel purjetavad laevad.
Kas oled neid näinud?
See on kindlasti ilus.
On tõesti.
See on meie päikesesüsteem.
Mis siin kirjutatakse?
– Ma ei ole kindel.
Mida arvad seal olevat?
– Paistab tehnilise skeemina.
Barsoom on siin, Jasoom seal.
See märk tähendab transkriptsiooni,
koopiat,
mis on saadetud
nende joonte vahel.
Maailmade vahel kui…
-Telegramm.
Mind telegrafeeriti siia.
Olen enda koopia.
Võib-olla. Need sõnad on
käsud reisimiseks.
Ma ei soovi arvata. Vajan lisa
andmeid. Kaarte ja koode.
Kust neid leida võib?
Teaduse Hallist.
Kus see on?
– Heliumis.
Juhtus vast sobivalt.
Lähme siis Heliumisse.
Kelleks mind pead?
– Eksinud meheks.
Ma ei ole eksinud, kui
räägid, kuidas see töötab.
Räägingi, aga kõik, mida vajan
mõistmaks ripatsit on Heliumis.
Proovin aidata su tagasi kuldkoopasse.
Seda sa ju tahad?
Tahan.
Ei. Ma ei usu sind.
Võime olla sündinud
eri maailmades,
aga ma tunnen sind,
John Carter.
Sellest hetkest alates kui
haarasid mu õhust,
teadsin, et tundsin mehe südant, kes on
valmis ohverdama ennast teiste eest.
Mehe, kes võitleks õige
asja pärast.
Siin.
Barsoomis.
Kas sa ei mõista, Carter?
Põgenesin, leidmaks teise võimaluse.
Sina oled see teine võimalus.
Dotar Sojat!
Warhoonid.
Dotar Sojat.
Ajage nad tasandikule.
Püüdke punane naine elusalt.
Vaatame, milleks hüppaja
võimeline on.
Sarah!
Dotar Sojat!
– Mida teed?
Sola, vii ta siit ära.
Carter.
– Jäin kord hiljaks. See ei kordu.
Woola, mine.
Mine, pagan võtaks!
Tänu jumalannale!
Carter…
Tänu Issusele!
Kes see on?
Ta on John Carter.
Ta päästis mu elu.
Ta on Jasoomist.
Jasoomist?
Zodanga on lähedal.
Saate mu ihuarsti…
Ta lasi mu alla.
– Kuula!
Sab tunnistas kõik üles.
Ta tuli mu juurde üksi,
saatjateta.
Oleksin võinud ta vangistada või tappa,
aga teda huvitas vaid su heaolek.
Kartsin, et thrakid piinavad ja
tapavad su areenil.
Mu südametunnistus ei kannatanuks seda.
Minulgi on see, printsess.
Kas seda ei eemaldatud samal ajal kui…
– Dejah!
Ta ei usalda mind, jeddak.
Miks peakski?
Zodanga ja Heliumi vahel pole
kunagi olnud usaldust.
Seepärast pakun väikest ja puhtast südamest
tulevat kingitust hea tahte näitena.
Mu elu.
Võim on teil, printsess.
Võim mõjutada mu elu ja
kogu Barsoomi saatust.
Kui meie linnad ühinevad,
kõik on võimalik.
Te peate vaid tulema mu naiseks.
Kas olen Heliumis?
– Ei.
Zodanga, kus mehed on sama
puudulikud kui menüü
ja naised sama kuumad
kui katk.
Mida tahad?
– Teda.
Jasoomlase peab majutama
turvalisemalt.
Me ei ole saanud sellist käsku.
– Nüüd saate!
Otse Sab Thani naervatelt
huultelt.
Olen kuulnud, et oled
äärmiselt ohtlik.
Võta mind pantvangiks.
– Mida?
Pantvangiks.
Oled mõistuse juures?
Valge imbetsill võttis mu mõõga!
Valvurid!
Ettevaatust! Hull laamendab
mõõgaga!
Siitkaudu.
Nüüd on sinu kord.
Minu kord?
Kes sa oled?
Olen Kantos Kan, ma teenin
printsess Dejaht.
Ta ütles, et saad meid sinna.
Ta ütles nii?
Võid muidugi ka alla anda.
Kas nii teete Jasoomis?
Terekest, neiud.
Teilt oodatakse kummardust
minu juuresolekul, kapten Carter.
Kummarda.
See peab kõlbama.
Tõin ta, nagu käskisite.
– Tänan, Kantos.
Jätke mind ja kapten Carter
omavahele.
Valva ust.
Nüüd, tüdrukud.
Minge.
Näed kaunis välja.
– Traditsiooniline zodanga kostüüm,
mida peigmehe ema kandis.
Minu maitsele veidi vulgaarne,
aga mu arvamus on muutumas tähtsusetuks.
Sa ei mõtle seda ometi tõemeeli.
Mida muud saan teha?
– Ära abiellu temaga.
Ütle põhjus miks mitte?
Kas jääd Heliumi eest võitlema?
Kas jääd Heliumi eest võitlema?
Dejah…
Barsoomis on üks vanasõna:
“Sõdur võib vahetada metalli,
aga mitte südant.”
Sul oli õigus.
Suutsin kindlaks teha käsu.
See on seeria häälitsusi.
Lihtne lause.
Korda mu järgi.
Tehke uks lahti!
Ütle nüüd.
Ütle.
Ütle!
Dejah, kas oled üksi?
Olen üksi.
Mu jeddak,
kuud tõusevad peagi.
Ärme lase tseremoonial oodata.
Muidugi.
Meil on palju aega rääkida.
Kes sa oled?
Ameeriklane.
– Kes te olete, härra?
Härra?
Kindlasti Lõunast.
Carolinast?
Virginiast?
Virginiast, eks ole?
Tore koht.
– Kas tunnete?
Mitte eriti hästi, aga kavatsen
asja parandada.
Padwa, miks peatusime?
Vabandust. Tänavad on umbes.
Pulmarongkäigu tõttu.
Kasvanud jõud ja osavus.
Raskusjõu mõju anatoomiale,
mida pidanuks ette nägema.
Meie?
– Arukus ei ole ilmselt kasvanud.
Selline asi siiski ei sobi.
Me ei saa lubada maalastel end siia
saata ja hüpeldes segadust tekitada.
Oled thern.
– Thernid on legend.
Padwa, jätkame jalgsi.
Mu nimi on Matai Shang.
Mind ei ole olemas.
Teen kõvasti tööd selleks.
Vabandust.
Kahju. Ta on haruldane olend
ja oli juba üsna ligidal.
Kas mõtled üheksandat kiirt?
See ei ole oluline.
Peale tseremooniat, kui kaks kuud
kohtuvad ja vanded antakse,
tema ja kõik teised, kes üheksandast
kiirest teavad, elimineeritakse.
Niimoodi lõigatakse kiskjalt pea.
Kiiresti, puhtalt ja täpselt.
Kahju, et keegi ei hoiata teda.
Tasakaal peab taastuma.
Mis õigusega segad end asja?
– Hoolid sellest? See ei ole su kodu.
Sinul ei ole kohustusi
nende ees.
“Sinul ei ole koera selles lahingus.”
Kas mitte Virginias ei öelda nii.
Ideaalideta mees.
Mis on teie ideaalid?
Meil ei ole sellist.
Surelikkus ei paina meid
nagu sind.
Oleme igavesed.
Ma ei mõista. Pulmad, see jalutuskäik…
Miks sa ei tapa mind ja Dejaht?
– Ajalugu järgib meie seatud kurssi.
Oleme valinud Sab Thani
järgmiseks valitsejaks.
Üheksas kiir peab püsima
kätes, mida võime juhtida.
Dejah Thorisi surm oma
pulmas pitseerib tema kiire.
Oleme mänginud seda mängu
juba enne planeete.
Ja jätkame seda peale nende surma.
Me ei põhjusta maailmade
hävingut, kapten Carter.
Me hoiame seda kontrolli all.
Toidame.
Kõikidel planeetidel juhtub
alati samamoodi.
Elanikkond kasvab,
ühiskond kihistub,
sõjad levivad.
Maailmasõda.
Hoolitsemata planeedid
närtsivad aegamööda.
Sea viivitamatult valmis kahekohaline
lennuk vangi transpordiks.
Surematu ei tähenda kuulikindlat.
Tulistasin ühte teie seast Maal.
Tõuse nüüd.
Lendan.
– Valvurid, järgi talle!
Woola.
– Ütlesin, et Woola järgneb sulle kõikjale.
Ta tegi palju rohkem.
Oota! Kuhu lähed?
Dejaht päästma ja vajan
selleks armeed.
Hüppa peale.
– Ei.
Tharkid ei lenda.
Tars, nad plaanivad tappa De…
Dejahi.
Näen surnuid.
– Tars.
Mu poolt tuntud Virgina
reisis Iss jõele.
Mida nad tegid sulle?
– Tal esitas väljakutse.
Kaotasin.
Virginia…
Kui nägin sind sööstvat taevasse,
soovisin seda pidada märgiks,
et selles maailmas juhtub
midagi uut.
Et võimas tharki rass
tõuseb uuesti,
aga nüüd on juba liiga hilja.
Mu tütar on koos emaga
paradiisis. See lohutab mind.
Tars… Sola…
Tegelikult ta on siin koos minuga.
Kas nii tasud mulle oma võla?
Vajan oma mõõka,
löömaks su mõtlematu
pea õlgadelt.
Püsti! Lähme liikvele.
Nüüd on see hetk.
– Udujutt.
Thark ei ole veel löödud,
kui on alles pea ja üks käsi.
Su ind ärritab.
Sinu saavutus?
– Banthid.
Nõrkus ja tunded
lasevad sellel valgel ussil
karja solkida.
Need on Tars Tarkase kuriteod.
Me oleme ühtsed, sest meid
kutsutakse kummalisteks.
Oleme tugevad, sest põlgame
nõrkust.
Laseme nad lömastuda kui
koorumata munad.
Kas see on banth?
– Ei, see on valge ahv.
Jookse!
Tars, anna käsi! Sul on neli,
anna üks!
– Isa?
Tars!
Siin, sa pime ahv!
Vabasta teine.
Vaata, kuidas su isa sureb
nagu vinguv siga.
Vaatame, kui sina sured!
Sola, oled hulluks läinud?
– Ei.
Mu isa veri juhib mind.
Sola!
Nõuan võimalust väljakutseks!
Sul ei ole õigust välja
kutsuda. Sa pole thark.
Ta on thark. Ta on Dotar Sojat!
Dotar Sojat!
Kes lubab oma metalli
minu oma tagatiseks?
Zodanga jeddak kavatseb
täna öösel Heliumi hävitada.
Kui Helium langeb,
siis langeb ka Barsoom.
Me peame vaenu lõpetama.
Tharkid ei põhjustanud seda,
aga Issuse nimel,
tharkid lõpetavad!
Ratsutame Zodangasse!
Tean, et see ei ole saatus,
mida valisid endale või Heliumile.
Valimine on luksus ka
Barsoomi jeddakile.
Isegi kui südames.
– Süda on luksus.
Seisa paigal.
Pea meeles, et ta ei ole auhind.
Auhind on Barsoom.
Sina seal! Miks Zodanga on
kaitseta?
Kus kõik on?
– Positsioonidel
Heliumi ümber. Tema…
Mis Dejah Thorsiga juhtus?
Kus nad on?
Nad on pulmas, Heliumis.
Ei, tegin juba otsuse.
– See on ainuke viis õigeaegselt sinna jõuda.
Tharkid ei lenda.
Olgu siis nii.
See on hull, Dotar Sojat.
Saad surma.
Näeme Iss jõel.
Järgi kanalit. Ole ettevaatlik.
Kuuvalgus võimaldab vaid
madalalt lennata.
Nagu esiisade ajal,
koguneme Barsoomi
esiarmunute
Clurosi ja Thuria valgusesse.
Kui kuud taevalikult kohtuvad,
liidame kokku Sab Thani
ja Dejah Thorisi,
Zodanga ja Heliumi.
Ära, tõstad häire,
see on üks meie omadest.
Ookeanite ajastul tõusid taevased
armunud igal öösel merest,
täiendamaks oma armastust
taevas.
Jooge see püha vesi
ja olge laulatatud.
Juhtugu jälle kord nii.
Kuulun igavesti sulle.
Nagu minagi kuulun sinule
igavesti.
Carter!
See on lõks! Zodanga on
väravate taga!
Tee nüüd!
Helium langeb!
Zodanga!
Dejah!
Püsi mu taga, härra.
Carter!
Tore tseremoonia.
– Jah on.
Heliumi saatus on otsustatud.
– Nagu ka sinu.
Tänu jumalale, et
see on möödas.
Virginia!
Lendamine on vahva!
Mida see tähendab? Nad
võitlevad meie poolel!
Oota! Heliumlased.
Räägi kõik mida tead thernidest.
– Räägin,
kui säästad mu elu.
See on ju oivaline lõpetus
su tegemistele, kas pole?
Dejah Thoris põgeneb salamõrtsukatelt,
aga ei tõesta üheksanda kiire teooriat.
Esitan selle meeleldi.
Carter!
Nad pääsevad minema!
Tars, anna medaljon mulle.
Selgitan hiljem.
Oled võitnud, mu jeddak.
See on nüüd möödas.
Ei veel.
Jeddak…
Paistab, et vahetasid metalli.
Ja mu südant.
Dejah Thoris,
kas Marsi printsess võiks
kunagi mõelda abiellumisele
põikpäise virginalasest
ratsaväelasega,
kellel ei ole muud pakkuda…
– Jah!
John Carter, jah!
Kuude ja vee muistse
rituaali järgi,
teid on seotud kokku,
mehe ja naisena.
John?
Kas igatsed tharkide sõime?
Vabanda, ma ei saanud und.
Mulle tuli järsku selline tunne,
kui oleksin jätnud tule põlema
või ukse lukustamata.
Mine tagasi magama,
tulen varsti.
Tule kiiresti.
John Carter Maalt.
Maa John Carter.
Marsi John Carter,
kõlab palju paremini.
Tänan kogu südamest,
et päästsite Heliumi.
Rõõm on minu poolt.
– Hea küll. Siis on sinu kord.
Ei…
Powell!
Ei, ei, ei…
Barsoom…
50 miljonit kilomeetrit vahet,
ega mingit võimalust seda läbida.
Ei mingit võimalust naasta mu
keha ja hinge tõelisse koju.
Viskasin medaljoni minema
nagu mingi tobu.
Siis meenusid Matai Shangi
teadmised Maast ja mu ajaloost.
See tähendas seda, et thernid
olid siin. Arizona koobas oli tõestuseks.
Tõendeid võib olla rohkemgi. Thernide
baase võib maakeral igal pool olla.
Teadsin nüüd, kuhu kasutada
koopa kulda.
Ma otsisin Kümme kibedat aastat.
Otsisin tõendeid thernidest, kõikide
kuulujuttude ja legendide kaudu,
aga ei leidnud medaljongi.
Kuni viimaks see leidis minu.
Ma pidin plaane tegema salaja.
Ei usaldanud kedagi. Olin juba kaua
kahtlustanud, et thernid jälgivad mind.
Mul on tõeliselt paha olla.
Paluge arst siia.
– Jah, härra.
Thompson, kutsuge ka mu
advokaat.
Muidugi, härra.
Nüüd mõistad mu ootamatu
surma põhjust,
ning imelike matusekorraldusi
ja miks uks avaneb
vaid seestpoolt.
Kui suren Maal,
sureb minu koopia Marsil.
Sina oled võti. Usaldan sinule
selle ülesande oma varandusega.
Kaitse mu keha, sest thernid
üritavad seda hävitada.
Nende lehtede lugemise ajal
on see neil võib-olla juba õnnestunud.
Mina olen võti. Mina, Edgar…
Ed. E, D.
See oleks pidanud töötama…
Kallis Ned…
Ta ei kutsunud mind
Edgariks, vaid Nediks!
Tervitus, Ned.
See mürk tekitab valesurma.
Sa ei leidnud siis kunagi medaljoni!
Ei, seepärast olengi tänulik,
et toimetasid mulle sellise.
Olin siis pelgalt sööt.
– Ei,
oled palju enamat. Vajan
päriselt kaitsjat.
Kui see sulle vaid sobib.
Hüvasti, Ned.
Ah ja.
Tee midagi tähtsat.
Armu või kirjuta raamat.
Minul on aeg koju minna.
Barsoom.

Get Adobe Flash player

Comments are closed.